Üha sagedamini tuleb meil keelduda lehmapiima toodetest põhjusel, et nende toodete aluspõhi – kaseiinvalk – ei omistu piisavalt hästi. Täna laias tarbimises oleva piima testimise tulemuste põhjal saab järeldada, et see piim soodustab põletikuprotsesside tekkimist kehas (allergia, talumatused, immuunsüsteemi nõrgenemise kaudu kroonilised haigused). Seda kinnitavad ka RoClinic (@roclinic.ee) kliiniku enda analüüsid. Tõepoolest on lehmapiima valgud üsnagi agressiivsed nende omistaja suunas ning alati on tähtis teada iga toote väärikat alternatiivi. 
Õnneks jäävad enamike jaoks leebemate piimatoodete sekka ka alles kitsepiim, -jogurt ja -juust. Neid tooteid on inimese organismil kordi kergem omistada kui lehmapiimast valmistatud tooteid.

∙             Üks põhjus selleks on vähesem ja teistsuguse struktuuriga laktoos (ehk piimasuhkur).

∙             Teiseks põhjuseks võib tuua kitsepiima rasvagloobulite väiksema suuruse, mis teeb ta lihtsamini lahustuvaks meie kehas leiduvate ensüümide poolt – seega liigub ta läbi meie seedesüsteemi kergemalt, kui lehmapiim.

∙             Kolmandaks põhjuseks on keskmise ahelaga triglütseriidid ehk rasvhapped, mida on kitsepiimas rohkem. Need rasvhapped on lihtsamalt muudetavad energiaks ja ei jää lehmapiimaga samaväärselt ladustatud rasvadeks.

Lisaks kergemale seedimisele, räägib kitsepiima kasuks ka mõningate asendamatute hapete sisaldus, esmajärjekorras näiteks linoolhappega, mis jõuab meie organismi vaid toiduga. Samuti on kitsepiimas rohkem valku, A ja E vitamiini, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit ja rauda kui lehmapiimas. Maitse ja koostise poolest aga on kitsepiim maksimaalselt lähedane rinnapiimale, kuna sisaldab ühte rinnapiima valkudest – albumiini. 

Kitsepiima puhul räägitakse ka mitmetest tema raviomadustest, eriti kasulik on ta mao-sooletrakti töö normaliseerimiseks, hemoglobiini tõstmiseks, nägemise parandamiseks. Lisaks räägivad eri allikad ka kitsepiima kasulikkusest nahale. Näiteks äsja lüpstud kitsepiimal on bakteritsiidsed omadused. Selles sisalduvad bioaktiivsed ained, mida lehmapiimas ei ole.
Lisaks on vahe, kas jood toorpiima või pastöriseeritud piima. Ehkki pastöriseerimine hävitab potentsiaalselt kahjulikud bakterid, eemaldab ja lõhub see protsess piimast ka palju kasulikke aineid. Nii nagu on inimese emalt tulev toorpiim kasulik lapsele, on ka kuumtöötlemata kitsepiim täis kasulikke aineühendeid. Toorpiima ohutus on tänapäeval tagatud automaatika ja tootmisprotsessidega: piim jõuab loomast kogumisjahutisse vähem kui kümne minuti jooksul.
Samas tuleb arvestada sellega, et kitsepiim ei pruugi sobida kaugeltki mitte kõigile.

∙             kitsepiima talumatust kohtab õnneks palju harvem, kui lehmapiima talumatust, kuid ikkagi leidub inimesi, kelle organism kipub seda halvasti seedima. Sel juhul on väga tähtis ja vajalik teha varjatud toiduallergia test. 

∙             suurtes kogustes piima juua ei ole soovitatud sest see on kehale pigem toit kui jook

∙             keelatud nendele, kellel esinevad kõhunäärme haigused ja rasvumine 

Kitsepiimast saadav kasu või kahju sõltub eelkõige teie praegusest tervisest ja õigete annuste tarbimisest.  
Igal juhul on väga tähtis, et toidukorv oleks mitmekülgne, toitlik ja maitsev. Toitvaid, maitsvaid ja kvaliteetseid kitsepiimatooteid pakub @andripeedo kitsetalu. Nemad on Võrumaal tegutsev pereettevõte, kelle rõõmsameelsed kitsed annavad tervist kosutavat piima, millest valmistatakse ka eri juustusid ning jogurtit. Ei sisalda kahjulikke lisaaineid, on valmistatud puhtast ja kodumaisest toorainest.
Olge terved ja valige alati vaid kvaliteetseid toiduaineid!